Muinsuskaitse ja konserveerimine
Õppetase: bakalaureuseõpe
Õppekeel: eesti keel
Ainepunktide arv: 180
Õppe kestvus: 3 aastat
Link õppekavale: muinsuskaitse ja konserveerimine
Õppekava kood: BMK
Teaduskond: Kunstikultuuri teaduskond
Õppemaks: tasuta
Erialad/suunad: Arhitektuurimälestiste konserveerimine Kunstimälestiste konserveerimine
Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine
EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega.
Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine
Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.
Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee
Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp
Eriala
Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.
Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest.
Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.
Õppekava
Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.
Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.
Kellena saab töötada?
Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.